Komplekteerimine

Kaubasaadetiste komplekteerimine tundub lihtne ülesanne – klientide tellimused on olemas ja komplekteerijate ülesanne on vaid õiged kaubad kokku koguda…

Enamasti on tööprotsess järgmine – tellimused jõuavad majandustarkvarasse, meister trükib noppelehed paberile, komplekteerijad liiguvad laos ringi paber näpus – koguvad kaubad kokku ja teevad parandused noppelehele vastavalt tegelikult lähetatavale kogusele. Edasi samad paberid liiguvad sekretäri kätte, kes sisestab tegelikud andmed uuesti arvutisse ja trükib välja arved/saatelehed.

Tänapäevane süsteem peaks aga võimaldama palju enamat!

• Integratsioon majandustarkvaraga võimaldab komplekteerimisel arvesse võtta ka viimase hetke täiendusi – klient näiteks tellis veel midagi juurde.
• Komplekteerimine võib toimuda statsionaarsetel töökohtadel, kui kaup tuleb mingil viisil komplekteerija juurde, või liigub komplekteerija laos kantava terminaliga, mille ekraanilt näeb vajalikku infot.
• Süsteem peab olema kergesti õpitav ja nö lollikindel. Ütlema komplekteerijale ette – kus riiulis õige kaup asub ning kontrollima ka, et ikka õiget kaupa ja õigest partiist võeti. Selle tulemusena komplekteerija töö muutub küll rutiinseks, aga tekib võimalus kergema vaevaga tippajaks tööle võtta lisatööjõudu. Ja töö kiirus ning kvaliteet ei sõltu enam niivõrd komplekteerija teadmistest kus mingi kaup asub.
• Topeltsisestused jäävad ära. Info ei käi enam läbi paberilt vaid on kohe komplekteerimise käigus süsteemis olemas. Laojuhtimine saab operatiivselt tagasisidet toimuvast.
• Logistikud saavad proovida erinevaid komplekteerimisjärjekordi paigutades kaupu laos ümber või seadistades pesade aadresside järjekordi.
• Süsteemiga peab saama integreerida erinevaid lisaseadmeid – kaalusid, triipkoodilugejaid, spetsiifilisi tööstuslikke arvutiterminale, kaardilugejaid, kantavaid andmekogumisterminale, puutetundlikke ekraane, jms.
• Tellimuste täitmisel tuleb arvesse võtta ka veoringe ja nende väljumisaegu.

Inventeerimine

Lehekülg valmimisel…

Laotööde juhtimine

Väikese lao pidamine pole keeruline – üks inimene jõuab kaubad vastu võtta, leida neile laos sobivad kohad ja väljastamisel õiged kaubad kiiresti üles otsida.

Töö keerukus aga kasvab kiirelt, kui

• töötajaid on mitu – vastuvõtjad, paigutajad, markeerijad, tõstukijuhid, komplekteerijad, inventeerijad, ..
• ladu on suur ja koosneb erinevatest funktsionaalsetest osadest – vastuvõtu ala, markeerimisala, laopiirkonnad, passiiv- ja aktiivpesad, komplekteerimisala, jms.
• kaupade liikumine on kiire ja mahukas – enam ei jõuta käsitööna paberil arvestust pidada.

RIS-s on arendatud ladude automatiseerimiseks moodulid, mis võimaldavad paindlikult juhtida ja kontrollida ka suuri ladusid ning logistikakeskusi. Seadmeteks võib kasutada mobiilseid ning statsionaarseid terminale.

Peamine funktsionaalsus on:

• Kauba vastuvõtt lattu ning kaubale õige asukoha leidmine – arvestades kauba liiki, säilivust, laokohtade ülesehitust, jms
• Siirdamiste järjekorra haldamine – kaupade liigutajate või tõstukite töö juhtimine. Kaupu on vaja transportida lattu, laokohast teise laokohta, väljastusalasse.
• Võimaldada komplekteerijatele efektiivne töö – aktiiv/komplekteerimiskohtadel peab alati õiget kaupa olema

Laotööde juhtimine ei tähenda raamatupidamislikku laoarvestust. Jäägid, rahaline arvestus jms on siiski majandustarkvara ülesanne.

RFID – Radio Frequency Identification

RFID on raadiolainetel põhinev tehnoloogia, millega on võimalik seadmeid ja esemeid märgistada ning jälgida. Kõige lihtsam oleks võrrelda RFID tehnoloogiat triipkoodiga. Triipkoodi asemel on kiibid, mis sisaldavad unikaalset koodi (vm informatsiooni) sarnaselt triibule. Küll aga pole RFID kiipide lugemiseks vaja otsenähtavust lugejaga, see on RFID kõige suurem eelis triipkoodi ees. See tähendab, et hulga kaupade kohta informatsiooni lugemiseks ei ole vaja vajadust need ükshaaval läbi käia, vaid piisab kogumi skanneerimisest RFID lugejaga. Näiteks on kliendil võimalik poes osteldes laduda korv kaupa täis, ning kassas peale lugejast möödumist on teada milliseid tooteid ja kui palju on korvis. Samuti võib RFID kiipe kasutada logistikakeskustes nii taara, kauba kui ka kaubaaluste liikumise jälgimiseks ning juhtimiseks.

RFID kiibid koosnevad kahest osast, juhtkiibist ning antennist. Juhtkiip võimaldab salvestada endasse erineval hulgal andmeid ning antennid võtavad vastu ja edastavad informatsiooni. RFID eeliseks on see, et passiivsed kiibid ei vaja andmete liigutamiseks energiaallikat. Energia võetakse lugeja raadiolainete poolt tekitatud induktsioonist ning selle abil saadetakse kiibil olevad andmed lugejasse tagasi. Erinevalt triipkoodist, on RFID kiibid palju vastupidavamad kriimustustele ja muule sarnasele kohtlemisele kuna kiibid on tavaliselt ümbritsetud tugeva plast või metall kestaga ning need kannatavad nii pesu kui ka kuumust, mille puhul triipkood juba hävineks.

Kiipe on kolme tüüpi:

Aktiivsed kiibid kasutavad vooluallikat signaalide saatmiseks, muutes lugemiskauguse märgatavalt suuremaks. Aktiivsed kiibid võimaldavad andmeid saata iga natukese aja tagant. Aktiivsete kiipide lugemiskaugus võib olla isegi kuni 100 meetrit.

Passiivsed kiibid on aga ilma igasuguse vooluallikata ning sõltuvad ainult lugeja poolt tekitatud raadiolainetest, vähendades lugemiskaugust kuid samas võimaldades väga erinevaid paigaldusi. Passivsete kiipide lugemiskaugus on olenevalt sagedusest mõnest meetrist kuni 10 meetrini.

Kolmas tüüp on hübriid nii aktiiv kui passiiv kiipidest, andmete edastamiseks kasutatakse lisa vooluallikat et suurendada lugemis kaugust, mis oleneb pool-passiivsetel kiipidel suuresti ehitusest ning aku suurusest.

Kiipide lugemiseks ja kirjutamiseks saab enamasti kasutada ka samu seadmeid. Küll aga tuleb pöörata tähelepanu sellele, et iga kiip sisaldaks endas unikaalset koodi, mis on võimalik lasta juba tehases kiibile juurde kirjutada. Kõik muu informatsioon on aga muudetav vastavalt vajadusele RFID kirjutamise kaudu. Lisaks – infomaht tunduvalt suurem kui triibus. Saab samale kiibile kirjutada kauba seerianumbri, parim enne säilivusaja, partii tunnuse, info tootmise kothta, jms